Sunday, August 29, 2010

Maailma lõpus on kohvik






















What a summer, man. Tegelt ka, milline suvi. Ma arvan, et paar kuud kuumasid suveilmasid oleks muidugi teretulnud, aga kooliküps olen ma sellegipoolest. Võibolla isegi igatsen seda MEIE KLASSI, kui te teate, mida ma mõtlen. Seda vaimukat, protestivat, isiksustega aga alati heasüdamlike õpilastega klassi. Ma luban, et millalgi, päris suve lõpus (in 2 days) ilmub siia ka minu enda suve piltidega postitus.
Viimase nädala veetsin Vändras. Pätakad, pätakad, Jumalaema kirik Pariisis, telefon, raamatukogu, söök ja vanavanemad. Muidugi parim lebola, mis olla saab ka.
Aga olge paid, varsti näeme. Ma tean, et teie, kivimüürid, igatsete mind kõige rohkem!

2 comments:

  1. misajast omakasupüüdlikud, ärahellitatud ja kangekaelsed õelukid (keda absoluutselt ei huvita õpetajal väljalööv migreenihoog peale igat nende tundi) võrdub heasüdamlike õpilastega? :D

    ReplyDelete
  2. sellise nurga alt vaadates on see öeldud irooniaga, kuid kas me oleme kunagi tahtnud tegelikult tekitada migreenihoogu, raskendada nende tööd ja suurendada nende töökoormust? Ei, lihtsalt see kõik on kuidagi nii läinud. Algul teeme me ju pisukest nalja heasüdamlikkusest õpetajategi päeva päikest tuua :D

    ReplyDelete